Uus romaan meenutab romantikat Roaring Twenties tantsupaviljonis

By | mai 10, 2022

Põhja-Carolina autor Mary Flinn viib oma viimases romaanis Lumina lugejad rännakule ajas tagasi. Lumina oli ilus rannapaviljon, kus 20. sajandi esimesel poolel peeti Põhja-Carolinas Wilmingtonis igal laupäeva õhtul tantse. Nüüd naaseb Flinn meid möirgavate kahekümnendate aegadesse, mil noored daamid kandsid helmeseelikuid ja noormehed rüüpasid varjatult viskit, kui tantsumatroon ei vaadanud. See oli kultuurimuutuste ajastu, mida iseloomustas esimene tõeline seksuaalrevolutsioon, keeld, džässi juurutamine ja aeg, mil muusika lõi paljude valgete ja afroameeriklaste jaoks sideme.

Mary Flinna kunagiste romaanide lugejad naudivad seda võimalust taas tema maailma kaasa haarata. Kuigi Lumina on tema esimene ajalooline romaan, astuvad üles vanad lemmiktegelased Elle McLarini ja mõnede tema sõprade – Nate’i, Anne Borden Montgomery (AB) ja Mr. mai – sellisest tüdrukust. Lugu saab alguse sellest, kui Anne Borden leiab oma ema päevikul ja onu kirjadel põhineva romaani 1928. aasta suvest. Neli sõpra hakkavad Anne Bordeni verandal istuma ja romaani valjult ette lugema. Seda tehes saavad lugejad vaheldumisi pilguheite muutustele tänapäeva tegelaste maailmas, kuid kuulevad ka armsat, kuid kohati šokeerivat lugu Anne Bordeni onust Kipist ja tema emast Sylviest ning suvest, mis muutis nende elu.

Selle kõige keskmes on Lumina, suurepärane tantsupaviljon, mis on ehitatud Wilmingtoni Wrightsville’i rannale. Tuntud kui “Valguspalee”, oli see koht, kus laupäeva õhtul viibida. Nagu Kip seda romaanis kirjeldab: “Lumina on suurepärane ekvalaiser noortele, kes on väljas natuke lõbutsemas ja nooruse õnne tähistamas. Bändide parimad tulevad sinna suveks mängima ja tuhanded inimesed alates Kõik elukutselised turistid ja kohalikud, nii keskklassi esindajad kui ka aristokraadid saabuvad laupäeva õhtul tantsima. Luminas on sündinud palju romantikat, ma ütlen teile.” See on ka koht põnevuse ja põgenemise jaoks. Kip ütleb romaani ühel hetkel, viidates tundidele kaheksast südaööni: “Me olime täiuslikud veel neli tundi.” See oli aeg, mil elu tundus täiuslik.

See oli ka aeg, mil tantsudel võis kellega tahes kohtuda. Kip ja Sylvie on pärit keskklassi perekonnast. Nende isal on rõivapood, kuid Luminas on neil võimalus küünarnukid hõõruda Carmichaelidega – venna ja õe Cliftoni ja Catherine’iga – Põhja-Carolina jõukamate inimeste seas, Vanderbiltide sõpradega, kes on nii atraktiivsed kui ka võluvad. pind. Kip tabab Catherine’i silmapilkselt ja alustab temaga keeristomast. Clifton haarab kinni Sylvie’st, kes ei suuda uskuda, et nii ilus härrasmees temast huvitatud on.

Kuid nii Cliftonil kui Catherine’il on oma deemonid ning romaani edenedes paljastuvad saladused, mis ohustavad noorpaaride suhteid.

Lumina on ideaalne raamat, kuhu põgeneda, ja ometi on see tõsine ilukirjandus, sama tõsine kui kõik Fitzgeraldi kirjutatud. Seal on rivaalitseva Emily Bronte filmiga Heathcliff kaabakas ja sotsiaalse ebaõigluse tunne on sama tugev kui filmis To Kill a Mockingbird. Mõnusaid õhtuid veedetakse verandal, mis meenutavad minevikku, mil naabrid võtsid tegelikult aega, et omavahel rääkida. Seal on kiired autod ja lühikesed seelikud ning tunne, et maailm muutub, hoolimata sellest, kui väga tegelased sooviksid, et nad saaksid aja külmutada.

Igal leheküljel on elav elu, igatsus ja romantika ning Flinn teab, kuidas loole tempot anda, et lugejad saaksid eetrisse tulla, kui asjad muutuvad liiga ägedaks, hoides meid samal ajal pidevalt põnevuses.

Minu lemmikosa oli lõpus, kui pärast Piraatide pidu esitletakse The Shag – ajastu suurt tantsu. See on täiuslik kogunemine haripunkti, mis ühendab vaevata ajaloo ja ilukirjanduse. Kui te Shagiga kursis ei ole, ei pruugi see suure asjana tunduda, aga romaani lugedes läheb teil nende stseenide ajal kananahk peale. Flinn teab, kuidas oma looga tempot teha nii, et lugejad avastaksid end abitult põnevusest haaratuna, justkui sõidaksid rullnokkadega. Aega ei saa külmutada, kuid need stseenid romaanis muutuvad nii intensiivseks, et sööbivad lugeja mällu jäädavalt kuldsete hetkedena, mida meenutada. Seda oskust on vähestel romaanikirjanikel ja kuigi Flinn muudab selle kõik vaevatuks, on see aastatepikkuse oma oskuse tulemus.

Hollywood on suremas, et rääkida selliseid lugusid nagu see. Lumina sädelevad tuled, randa leviv muusika, pimestavad kleidid, vanni džinni lõhn, lõunamaine võlu ja perekonna saladused, mis ei kao kuhugi – need kõik on siin, pannes The Great Gatsby välja nägema. lapsemäng.

Kui soovite maagilist, romantilist lugemiselamust, võlub Lumina teid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.