Luuletuse tähendus "Aafrikas surnud indiaanlase jaoks" Autor TS Eliot

By | detsember 31, 2021

1. stroof

Kui inimene asub loomulikult teise riiki tööle, ihkab ta kodus olla. Ta ootab pikisilmi naasmist majja ja pliidi juurde ja toitu, mida ta koos oma naisega armastavalt valmistas. Ta ootab oma õnnelikku tundi, et rahus ukse taga istuda ja vaadata, kuidas pojapoeg maja ees tolmus naabrite lastega mängib. Pärast sõja lõppu naasis ta rahus koju, oodates, millal sõdurid need põnevad kogemused edasi annavad.

2. stroof

Sõduril oli sõja tagajärjel kehal palju arme, kuid tal õnnestus ellu jääda. Tal olid mälestused oma kaaslastest ja kaasvõitlejatest, kes olid võidelnud kaugelt kodumaal. Need mälestused on psühholoogiliselt häiritud, kui ta istub ja inimestega räägib, olgu ilm siis külm või kuum. Tõsi, need inimesed, keda ta võõral maal kohtas, olid välismaalased, kuid nad ei olnud võõrad, sest neil oli ühine eesmärk ühise vaenlase vastu võitlemisel.

3. stroof

Sõdur ei saa jääda oma kodumaale ega surra. Saatus võib ta viia sõtta kaugele maale. Maa ühele on pagulus. Aga kui sõdur oma elu eest võitleb, muutub tema päritolumaa võõraks maaks. Luuletaja loodab, et sõjaväelased hindavad selle eelnõu legitiimsust.

4. stroof

Mõeldes surnud India sõdurile, ütleb luuletaja meile, et Aafrika ei kuulunud India ja Briti armee alla. Mõned Briti sõdurid tulid Briti Midlandilt ja mõned India sõdurid kuulusid Punjabi, kuid sõjas hukkunud jäid Aafrikasse samasse hauakambrisse, mistõttu nad lahkusid kodumaalt. Vaid sõja üle elanud sõdurid räägivad oma vendadele suure loo oma kaaslastest, kes surid koju naastes. Suur ohver, mis nad on ühise eesmärgi nimel toonud, sütitab sama suure vaimu lähiaastatel ka teistes inimestes, loodab luuletaja. Peame mõistma, et omakasupüüdmatud teod ei jää märkamata.

ናት Somnat Mitra 2010 ፡ Nõudeõigus on seadusega kaitstud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.